"Tõrksa taltsutamine" Le Ballets de Monte Carlo videoversioon

Tõrksa taltsutamine Dmitri Šostakovitši muusika · William Shakespeare’i järgi Jean-Christophe Maillot’ versioonis ei ole „Tõrksa taltsutamine“ allutamise lugu, vaid võrdsete vastasseis. Koreograaf loobub teadlikult Shakespeare’i näidendi macholikust tõlgendusest ja näeb selles vanas süžees kahe tugeva, „normiga“ kokkusobimatu isiksuse kohtumist. Katarina ja Petruchio ei ole ohver ja taltsutaja. Nende teravus, agressiivsus ja sotsiaalne taltsutamatus tulenevad üksindusest ja sellest, et nende kõrval pole olnud samaväärset inimest. Teineteist leides nad ei murdu — nad tunnevad end ära. Katarina „allub“ mitte seetõttu, et ta oleks murtud, vaid seetõttu, et ta mängib allumist. Petruchio ei ole petetud — ta näeb teda läbi. Välismaailmale näib kõik sotsiaalsete normide triumfina, kuid tegelikult loovad tegelased omaenda suletud liidu, mis toimib teiste seaduste järgi. Dmitri Šostakovitši muusika annab balletile närvi, iroonia ja peaaegu filmiliku teravuse. Maillot’ koreograafia on virtuoosne, sensuaalne ja laetud erootilise pingega: jutustus kulgeb katkematu liikumisvoona, kus pole ühtegi „tühja“ pausi. See on ballett armastusest väljaspool standardeid — liidust, mis ei põhine kompromissil, vaid vastastikusel võrdsuse ja jõu tunnistamisel.